Algus...

ESMASPÄEV 22. JUULI

Oleme blogimisülesanded jaganud nii, et Tiiu kirjutab teksti ja Kirsika teeb kõik ülejäänu. Kui Kirsika teksti täiendab, siis on see kursiivis. Mina tõenäoliselt pilte lisama ei hakka, sest Kirsikal tuleb see palju paremini välja.

Eithne on tore ja toimekas. Vabandab aina, et plaanid kõik vastu taevast on lennanud, aga meil pole seikluste vastu midagi! Sõidame sadamasse, kus üks meist peaks paadireisile abiks minema, aga kuigi enam ei saja, on ilm endiselt liiga tuuline ja reis jääb ära. Selle asemel näidatakse meile, mida laeval teha tuleb. Töö seisneb väikese baari pidamises: tuleb pisut jooke-näkse müüa ja alumise teki reisijatel veidi silma peal hoida. Reisid toimuvad kell 10 ja 12, kui ilma on. Järgmised kaks päeva on see minu ülesandeks. Kohe üle tee asub Clew Bay Heritage Centre, kus Kirsika kaks järgnevat päeva askeldab. Sealgi tuleb külastajaid kõikvõimalikes küsimustes aidata, aga täpsemalt selgub töö käigus.

Nüüd sõidame linnahalli (Town Hall Theatre Westport), kus õhtuti toimuvatel etendustel hakkame abistama piletikontrollis ja kohtadele juhatamisel. Selle tööga saab juba täna alustada. Rosaleen näitab meile ära saali ja uuesti kohtume juba õhtul kell seitse. Teeme tiiru ka koolis (Westport College of Further Education) ja siis hakkame linna avastama. Westport on väga-väga ilus, puhas ja lilleline! Elanikke umbes 4500. Linn ise on mägedel ja teda ümbritsevad samuti mäed. Eithne ütleb, et enamus sõpru käib tal külas ilmselt selleks, et linna näha. Tänavad kulgevad ikka mäest üles ja alla. Jalgrattaga pole siin vist väga kerge liikuda! Hakkab sadama imepeent uduvihma, mis märjaks ei tee – just, nagu reisijuhis kirjas. Väga imelik tunne: nagu sajaks, aga ei saja ka!

Õhtusel etendusel aitame pileteid kontrollida ja vaatame etendust Patrick. Väga huvitav ja hariv show! Jutustus kohalikust ajaloost ja Pühast Patrickust, Iiri stepptantsud, muusika ja laulud, taustal pildid Iirimaa loodusest. Võimas! 

Ja minul õnnestus ka tantsusammud laval teha koos tantsijate ja teiste huvilistega publikust, äärmiselt vahva ja huvitav elamus!

Lõpuks veel kohalikku muusikat pubis Matt Molloy’s, mis on vähemalt sama huvitav. Koju jõuame enne südaööd.

Kohtume peagi!

Teekond Westport´i

LAUPÄEV 20. JUULI

Alustame oma teed pealinna suunas Eesti eri otstest, kes Haapsalust ja kes võtab ette pikema tee Otepää lähistelt ning esmalt suundubki üldse esmalt ”talve ”pealinna ning sealt juba edasi Tartusse, kust algab sõit bussiga Tallinna suunas.

Meie seiklused algavad juba Tallinna lennujaamas. Suudame vajalikust suunaviidast mööda vaadata ja leiame end väljapääsu ukse eest. Midagi pole teha, alustame otsast peale: turvakontroll, pagasikontroll, duty-free ala ja lõpuks õige rada. Tänu järjekorrale jõuame lennukisse (topelt kontrollituina) üsna viimasel minutil. Lend võib alata!

Kolm tundi möödub kiiresti. Juba maandumegi Dublinis. Tee pagasiväljastusse on pikk ja rahvast palju. Kuhu saabuvad meie kohvrid? Võimalusi on mitu ja esialgu ei märka abistavaid tabloosid. Sebime mitme koha vahet enne, kui süsteemile pihta saame. Ja ennäe, ongi meie pagas! Nüüd taksopeatusse. Jälle järjekord! Liigub siiski kiiresti. Juba vuramegi Heuston´i raudteeejaama poole. Maksta saab ainult sulas. Pole probleemi, aga sooviks tshekki. No problem! Jõuame kohale, maksame, võtame pagasi ja kviitung meenub alles siis, kui takso juba liigub. Sellest oleme me nüüd küll ilma!

Nüüd piletimasina juurde. Sisestame broneerimiskoodi ja masin trükib meile piletid, millelt loeme kellaaega: kahjuks on meie rong juba 3 minuti eest väljunud!

Infost kuuleme, et see oli täna viimane rong. Mis nüüd saab? Saadan Eithne´le SMS-i ja küsin nõu. Korraldab majutuse Dublinis. Nüüd uuesti taksosse ja hotelli. Seekord õnnestub ka kviitung saada. Enne magamaminekut kolame pisut ringi ja sööme õhtust. Uni tuleb ruttu.

PÜHAPÄEV 21. JUULI

Ärkame üsna vara ja oleme rõõmsalt valmis uuteks seiklusteks. Esmalt teeme mõnusa hommikukohvi ja sööme pähkleid. Seejärel jalutuskäik veel hotelli ümbruses ning administraatorilt saame nõu ja juhised, kuidas pääseb bussiga rongijaama. 

Iirlaste lahkust saime kogeda juba täna: bussi sisenedes selgus, et pileti eest saab maksta ainult müntidega, mida meil polnud. Minu kümneka peale raputas juht vaid pead. Hakkasime juba väljumisele seadma, kui üks noor daam meile piletid ulatas. Ostis need oma sõidukaardiga! Võttis sõnatuks!  Igaljuhul tuli see ka odavam, kui taksosõit. Kuna ootas ees pikk sõit rongiga, siis sõitsime bussiga ainult poolele teele – nägime nii mõndagi põnevat!

Oleme aegsasti kohal ning plaaninud sõita 13.40 rongiga, aga jaamas selgub, et see on juba täis. Lisaks saame teada, et kõik piletid kehtivad ainult ühe päeva, nii et eelmise päeva pileteid siiski enam kasutada ei saa. Ostame uued kella 15.40-ks ja teavitame Eithne´t järjekordsest muudatusest. Ta vist hakkab juba kahtlema, kas me üldse tuleme. Teeme ajaviiteks lõunasöögi ja seekord jõuame rongile. 

Teine juhus, kus kogeme iirlaste lahkust leiab aset rongis teel Westporti: vagunis istub ratastoolis vanainimene koos saatjaga, aga sellegipoolest tõuseb eemalt üks naine ja pakub abi väljumisel! Ühtegi kurja ega pahast inimest pole tõepoolest siiani kohanud!

Kell seitse õhtul saabume Westporti ja Mary viib meid oma vahvasse majja. Siin elame järgmise kuu. Vihmasadu on alanud juba rongi väljumisel ja jätkub hooga. Väljas on lausa raju. Homme hommikul kohtume Eithne’ga ja saame teada, mida tegema hakkame. Põnev!

Pakime oma varanduse lahti ja teeme õhtuse tee ning sätime magama üsna varakult. Et korralikult välja puhata.

Uute kohtumisteni!