KOLMAS NÄDAL
Ühel päeval peale tööd otsustame Louisburgh´i üle vaadata. See on 21 km kaugusel
ja buss läheb kell neli, aga tagasi ei tule. Lähme hea õnne peale: küll kuidagi
ikka koju saab! Linnake on väike ja kaua selle läbikäimine aega ei võta.
Seitsme paiku asutame tagasiteele ja oletame, et ehk kümneks oleme kodus? Ega siin mingit teepeenart pole, nii et autodel on meile tee andmisega tükk tegemist. Karta pole aga midagi, sest juhid on siin väga viisakad. Ilm on vaikne ja soe, just paras matkamiseks. Ja millised vaated – mäed, meri paljude saartega, võimsad pilverünkad mägede kohal! Ja kõik need põnevad taimed ja puud ümberringi! Siin on metsasem, kui Westport´is, mõni mäenõlv on lausa puudega kaetud. Põlismetsa kohtab siiski ainult vanades mõisaparkides, sest mujalt on puud maha võetud ja puupõllud asemele istutatud või siis kasvab mingi imelik võsa. Kas selline on ka meie metsa tulevik? Päris kurb oleks!
Seitsme paiku asutame tagasiteele ja oletame, et ehk kümneks oleme kodus? Ega siin mingit teepeenart pole, nii et autodel on meile tee andmisega tükk tegemist. Karta pole aga midagi, sest juhid on siin väga viisakad. Ilm on vaikne ja soe, just paras matkamiseks. Ja millised vaated – mäed, meri paljude saartega, võimsad pilverünkad mägede kohal! Ja kõik need põnevad taimed ja puud ümberringi! Siin on metsasem, kui Westport´is, mõni mäenõlv on lausa puudega kaetud. Põlismetsa kohtab siiski ainult vanades mõisaparkides, sest mujalt on puud maha võetud ja puupõllud asemele istutatud või siis kasvab mingi imelik võsa. Kas selline on ka meie metsa tulevik? Päris kurb oleks!
Karjamaadel vahelduseks eeslid,
hobused, veised (enamasti heledad-kreemikad) ja muidugi lambad-lambad-lambad. Telefonide
akud ei pea pildistamisele kuigi kaua vastu, nii et edasi võib juba kiiremini
liikuda (laadimiseks sai juhe küll kaasa võetud, aga pole teda kuhugi toppida).
Kella üheksast hakkab tasapisi hämarduma. Oleme käinud 8 kilomeetrit ja nüüd
tundub, et oleks aeg hääletama hakata, et mitte päris pimeda peale jääda. Ega
see väga libedalt lähegi - alles seitsmes auto peatub, aga see-eest saame ka otse
Westporti. Ja ennäe imet: kella kümneks olemegi kodus! Täna peaks küll hea uni
tulema!
Peame plaani randa minna, aga ikka pole kas aega või siis ilma. Seniks otsustame
proovida kohalikku veekeskust, sest tundub, et merre ei pruugi me jõuda.
Veekeskus nagu iga teinegi, 25m bassein, tavaline saun ja aurusaun. Õhtul seal
rahvast palju ei käi, nii et saame lausa laiutada.
Teeme pika töönädala, et viimased päevad vabaks jääksid, sest mäel on meil ikka
käimata ja nii mõndagi kohta tahaks veel näha enne ärasõitu. Õhtuti tiirutame
ratastega ringi ja avastame veel käimata teid ja nägemata paiku. Jalgrattatee
on rajatud vanale raudteele nagu meilgi. Raudtee Westporti ja Achill´i vahel
oli käigus 40 aastat, aga lõpetas oma tegevuse 1920-ndatel.
Peatse kohtumiseni!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar